Kuidas pildistada kuud ?

Millise fookuskaugusega on mõtet hakata kuud pildistama?

Kui kasutataval (poolkaader peegel)kaameral on piisavalt megapiksleid 

(vähemalt 14 MP), võib hakata kuud pildistama juba 200mm-iselt 

fookuskauguselt. Hiljem võib suurenduse saamiseks pilti "croppida". 

Ilma pilti lõikamata jääb 200mm-ist väheks.

Et saada kuu suurelt kaadrisse ning pildile ka kuu pinnastruktuuri, on 

vaja hea lahutusvõimega optikat, mille fookuskaugus oleks vähemalt 

500mm. Veelgi sobivam on aga fookuskaugus 800mm!

Millist seadet/programmi kasutades pildistada kuud?

Olgu tegu kompaktkaamera, hübriidkaamera või peegelkaameraga, üks on 

kindel: automaatsetes reziimides või poolautomaatses ava prioriteediga 

reziimis õiget pilti kuust ei saa! Miks nii? Sellepärast, et kaamera 

särimõõdikud tajuvad suuremat osa kaadrist tumedana ning püüavad seda 

heledamaks säritada, samas kui hele kuu säritatakse sealjuures üle. 

Siin ei saa hakkama isegi kõige uuema ja kallima kaamera automaatika.

Ava peakski kuu pildistamisel olema F5.6 kuni ava F11. Viimast loetakse 

kuu pildistamisel pikema fookuskauguse juures sobivaimaks (näiteks 

fookuskaugusel 500mm - 800mm). Siis saab pildi, kus on näha kuu 

struktuuri palju detailsemalt.

Säriaega ei tasu kuu pildistamisel liiga pikaks venitada. Näiteks 

minutilise säriaja puhul jõuab kuu ise natukene liikuda ning võivad 

jõuda liikuda kuu ette ka pilved.

Kui pikemast säriajast (näiteks mitme sekundilisest säritamisest) pole 

aga pääsu, tasub kindlasti kasutada kaugjuhtimispulti, samuti ka peegli 

lukustust. Nii saab tagada kaamera minimaalse liikumise või liikumatuse 

ning võimalikult selge pildi.

Millist ISO kasutada?

Nagu alati: mida madalam ISO väärtus, seda selgem pilt. Tänapäevased 

peegelkaamerad suudavad toota ka kõrgetel ISO-del selget pilti, siiski 

üle 1000 ei ole soovitav ISO keerata. Enamasti saab hea kuupildi kätte 

ka ISOga 200.

Kuna kuud pildistades tuleb säriaeg määrata heleda ja mõnevõrra valgust 

kiirgava kuu pinna järgi, siis reeglina see väga pikaks ei venigi. 

Kõige rohkem olenebki säriaeg ava suurusest ehk F-numbrist. Mida suurem 

on F-number, seda pikem peab olema säriaeg ja mida väiksem on F-number, 

seda lühem saab olla säriaeg. 

Kas statiiv on vajalik ja ilma statiivita ei saa mingil juhul hakkama?

Ilma statiivita saab tegelikult hakkama küll, aga ainult siis, kui 

kasutusel on mõni kergemas kaalus objektiiv, millel on stabilisaator 

(näiteks 18-200mm, 70-300mm vmt). Ilma statiivita sellise objektiiviga 

pildistamise eelduseks on säriaja pikkus minimaalselt 1/60s. Muidugi 

oleneb palju ka sellest, kui kindla käega pildistaja on. Kas 

pildistratakse õues, kus näiteks tuul võib muuta stabiilselt paigal 

seismise raskemaks või pildistatakse toast, kus segavaid loodusjõude ei 

ole. On inimesi, kes saavad veel säriajaga 1/10s terava pildi, ja on 

inimesi, kes ei saa säriajaga 1/100s enam teravat pilti. Seega on 

statiivita või statiiviga pildistamine väga individuaalne.

Kindlat vajab statiivi aga raskem optika! Kui objektiivi kaal algab 

ühest kilost, lisaks kaamera sinna juurde, siis ei suuda isegi 

kindlaima käega fotograaf sellises kaalus tehnikat täiesti paigal 

hoida. 

Millal ja millises kuufaasis ning millise ilmaga pildistada?

Muidugi on kuu pildistamiseks parim aeg öösel, pimedas.

Kellaajaliselt on kuud hea pildistada alates tundaega peale 

päikeseloojangut või kuni kaks tundi enne päikesetõusu. Magusaimaks 

pildistamise ajaks võib pidada aega 30 - 60 minutit peale kuutõusu. 

Siis näib kuu suuremana kui hilisemal ajal.

Kuust saab ulmelisi pilte pea igas faasis, kuid parim võimalik variant 

on kas poolkuu või kolmveerandkuu (eriti pikalt fookuskauguselt 

pildistades)! Sel ajal on kuu osaliselt varjutatud ning tundub pildil 

justkui kolmemõõtmelisena, mitte lameda ja igavana.

100% pilvise ilmaga pole mõtet kuud pildistada, sest pildile taevakeha 

ilmselt ei jää. Kindla peale minek on valida täiesti pilvitu öö, kuid 

samas lisavad kuust mööda sõudvad üksikud pilveribad pildile müstikat, 

ilu ja unikaalsust. Võib öelda, et kui eesmärk on saada nö. teaduslik 

foto, tuleks valida selge ilm. Kui on aga soov pildistada kunstipärasem 

foto, võib valida vähese pilvisusega öö. Kindlasti tuleks vältida 

tuuliseid öid. Samuti ei sobi tugeva uduga ööd.