Pulmad

K & K

HDR

 BMW

 Raamatu torn Tartu Paberimuuseumis

Tartu Trükimuuseum.

Panoraam

Antud pilt on kokku pandud püstkaadrites ja 5 fotost.

Välgu pildistamine

Piksevälgu pildistamine on põnev teema. Ja eks ta ole ikka ka omajagu
kohtlik. Välku püüdma minnes ole ettevaatlik, Ära ole üksiku suure puu
all. Vees ei tohi olla jne. Ohtlikuks võib see osutuda ka su tehnika
jaoks. Enamjaolt kaasneb äikesega ju ka vihmasadu, ära siis oma
tehnikat leota. Välgu püüdmiseks on olemas oma tehnika. Ei saa ju
loota, et jõuad reageerida.
Kindlasti vajad pildistamisel statiivi. Sea sensoritundlikkus
madalamale, 100-200 ISO. Sulle võib tunduda, et pimedas ju ikka
kõrgemad tundlikkused, kuid selleks pole vajadust sest kasutame pikki
säriaegu, saad hoopis väga ISOmürase pildi. Sea kaamera manuaalsele
programmile M, ka autofookus lülita välja (vaevalt usud, et su kaamera
jõuab välgusähvaka ajal mõõtmisi teha ja objektiivi seada). Teravusta
objektiiv lõpmatusele. Laiema nurgaga objektiiviga on lootust rohkem
pihta saada kui telega. Säriajaks vali B (BULB). Leiad kaamerast selle
kõige pikema säriajana. See tähendab seda, et pildistamisprotsess
kestab seni kuni päästik on alla vajutatud, kasvõi tunde. Kui kasutad
mehaanilist kaamerat saad tõenäoliselt päästiku fikseerida. Siis teegi
seda  ja samas hoia midagi objektiivi ees, kasvõi kätt. Pole vaja
karta, et käe ja objektiivi vahel valgust kaadrisse paistaks.

Välgu pilditamine:

Avaks f5,6 -f8 -f11 (katseta). Nüüd suuna kaamera sinna kus loodad
välku näha, vajuta päästikule ja oota kuni välk ära sähvatab. Nüüd lase
päästik lahti ja alusta uut võtet. Võid ka mitu välku ühele kaadrile
kokku koguda-oodata. Kaugpäästik kulub muidugi marjaks ära. Täpselt
samuti pildista ka öist ilutulestikku. Virmaliste puhul on asi veidi
teine. Seal pead saama pildi tehtud küllalt kiire säriajaga, et
virmaliste kardin ilusa joonisena peale jääks. Õnnelikud on need kellel
on kaamerad mille kõrged ISOd on müravaesed, sest just kõrge iso on
kõvasti abiks.

Ilutulestiku pildistamine

Tavaliselt on paigad, kus ilutulestikku lastakse üsnagi rahvarohked. 

Seega tasuks varakult kohale jõuda ning pildistamiseks soodne asukoht 

välja valida. Hea oleks leida mõni veidi kõrgem koht, kuid määrava 

tähtsusega see ei ole.

Kui koht kätte leitud, on aeg statiiv püsti panna. Ilutulestikud 

toimuvad enamaltjaolt õhtusel ajal ning kolmjala kasutamine korralike 

piltide saamiseks on kohustuslik. 

Soovitaks hakatuseks kaamera ette panna mõõdukas lainurk või zoom, 

mille fookuskaugus oleks 28…35mm kandis. Kui ilutulestik on veidi 

eemal, sobib hästi ka normaalobjektiiv. Sedasi saab pildile kogu 

stseeni. Detailsemateks ülesvõteteks soovitaks teleobjektiivi – sobib 

igasugune fookuskaugus vahemikus 100…300 mm. Sõltumata kasutatavast 

objektiivist oleks hea kasutada suhteliselt kinnist ava (f/11 või 

f/16). Erksamate värvide saamiseks tuleks võtta madalama tundlikkusega 

filmi (näiteks ISO 100). Kindlasti tuleks aparaadil ära keelata 

välklambi kasutamine, välja arvatud juhul, kui soovid midagi esiplaanil 

asetsevat ilutulestiku taustal välja valgustada.

Ilutulestikku pildistades tuleks kasutada kaamera aegvõtet (bulb), mis 

võimaldab säritada nii pikalt kui selleks vaid soovi on. Hea on 

seejuures abiks võtta päästikutross – nii pole tarvis särituse ajal 

aparaati puutuda ning kaob oht, et see paigast nihkuks. Tuulise ilmaga 

tasuks veel fotokott statiivi jalgade vahele riputada. Sellega saab 

kaks head asja korraga: koti raskus annab statiivile täiendava 

stabiilsuse ning kott on pidevalt silme all.

Talvisel ajal on päevad lühikesed ning tulevärki paugutatakse 

tavaliselt pimedas. Nii jääb taust piltidel küll süsimust, kuid sellest 

pole lugu, kui kaader paika panna sedasi, et servadesse ei jääks suuri 

tühje pindu. 

Esimese paari raketi järgi on võimalik aparaat paika sättida. Seejärel 

tuleks aga kähku pildistama hakata, sest ega see tulevärk suurt üle 

viie minuti tavaliselt kesta.

Vingemate ilutulestike puhul lendab taevasse rakett raketi järel. Siis 

pole muud, kui hoida katikut umbes 30 sekundit lahti ja pildile jääb 

4-5 sähvakat. Enamasti on aga kahe paugu vahel vahe, kus midagi ei 

toimu. Siis on kaval kasutada tumedat papitükki, millega katta 

objektiiviesine kahe paugu vaheliseks ajaks (pane tähele, et sa 

objektiivi ei puudutaks). Uue raketi üleslennul võta kate eest. Nii 

saab jällegi ülesäritust kartmata mitu valgusesähvatust ühele pildile.

Kuidas pildistada kuud ?

Millise fookuskaugusega on mõtet hakata kuud pildistama?

Kui kasutataval (poolkaader peegel)kaameral on piisavalt megapiksleid 

(vähemalt 14 MP), võib hakata kuud pildistama juba 200mm-iselt 

fookuskauguselt. Hiljem võib suurenduse saamiseks pilti "croppida". 

Ilma pilti lõikamata jääb 200mm-ist väheks.

Et saada kuu suurelt kaadrisse ning pildile ka kuu pinnastruktuuri, on 

vaja hea lahutusvõimega optikat, mille fookuskaugus oleks vähemalt 

500mm. Veelgi sobivam on aga fookuskaugus 800mm!

Millist seadet/programmi kasutades pildistada kuud?

Olgu tegu kompaktkaamera, hübriidkaamera või peegelkaameraga, üks on 

kindel: automaatsetes reziimides või poolautomaatses ava prioriteediga 

reziimis õiget pilti kuust ei saa! Miks nii? Sellepärast, et kaamera 

särimõõdikud tajuvad suuremat osa kaadrist tumedana ning püüavad seda 

heledamaks säritada, samas kui hele kuu säritatakse sealjuures üle. 

Siin ei saa hakkama isegi kõige uuema ja kallima kaamera automaatika.

Ava peakski kuu pildistamisel olema F5.6 kuni ava F11. Viimast loetakse 

kuu pildistamisel pikema fookuskauguse juures sobivaimaks (näiteks 

fookuskaugusel 500mm - 800mm). Siis saab pildi, kus on näha kuu 

struktuuri palju detailsemalt.

Säriaega ei tasu kuu pildistamisel liiga pikaks venitada. Näiteks 

minutilise säriaja puhul jõuab kuu ise natukene liikuda ning võivad 

jõuda liikuda kuu ette ka pilved.

Kui pikemast säriajast (näiteks mitme sekundilisest säritamisest) pole 

aga pääsu, tasub kindlasti kasutada kaugjuhtimispulti, samuti ka peegli 

lukustust. Nii saab tagada kaamera minimaalse liikumise või liikumatuse 

ning võimalikult selge pildi.

Millist ISO kasutada?

Nagu alati: mida madalam ISO väärtus, seda selgem pilt. Tänapäevased 

peegelkaamerad suudavad toota ka kõrgetel ISO-del selget pilti, siiski 

üle 1000 ei ole soovitav ISO keerata. Enamasti saab hea kuupildi kätte 

ka ISOga 200.

Kuna kuud pildistades tuleb säriaeg määrata heleda ja mõnevõrra valgust 

kiirgava kuu pinna järgi, siis reeglina see väga pikaks ei venigi. 

Kõige rohkem olenebki säriaeg ava suurusest ehk F-numbrist. Mida suurem 

on F-number, seda pikem peab olema säriaeg ja mida väiksem on F-number, 

seda lühem saab olla säriaeg. 

Kas statiiv on vajalik ja ilma statiivita ei saa mingil juhul hakkama?

Ilma statiivita saab tegelikult hakkama küll, aga ainult siis, kui 

kasutusel on mõni kergemas kaalus objektiiv, millel on stabilisaator 

(näiteks 18-200mm, 70-300mm vmt). Ilma statiivita sellise objektiiviga 

pildistamise eelduseks on säriaja pikkus minimaalselt 1/60s. Muidugi 

oleneb palju ka sellest, kui kindla käega pildistaja on. Kas 

pildistratakse õues, kus näiteks tuul võib muuta stabiilselt paigal 

seismise raskemaks või pildistatakse toast, kus segavaid loodusjõude ei 

ole. On inimesi, kes saavad veel säriajaga 1/10s terava pildi, ja on 

inimesi, kes ei saa säriajaga 1/100s enam teravat pilti. Seega on 

statiivita või statiiviga pildistamine väga individuaalne.

Kindlat vajab statiivi aga raskem optika! Kui objektiivi kaal algab 

ühest kilost, lisaks kaamera sinna juurde, siis ei suuda isegi 

kindlaima käega fotograaf sellises kaalus tehnikat täiesti paigal 

hoida. 

Millal ja millises kuufaasis ning millise ilmaga pildistada?

Muidugi on kuu pildistamiseks parim aeg öösel, pimedas.

Kellaajaliselt on kuud hea pildistada alates tundaega peale 

päikeseloojangut või kuni kaks tundi enne päikesetõusu. Magusaimaks 

pildistamise ajaks võib pidada aega 30 - 60 minutit peale kuutõusu. 

Siis näib kuu suuremana kui hilisemal ajal.

Kuust saab ulmelisi pilte pea igas faasis, kuid parim võimalik variant 

on kas poolkuu või kolmveerandkuu (eriti pikalt fookuskauguselt 

pildistades)! Sel ajal on kuu osaliselt varjutatud ning tundub pildil 

justkui kolmemõõtmelisena, mitte lameda ja igavana.

100% pilvise ilmaga pole mõtet kuud pildistada, sest pildile taevakeha 

ilmselt ei jää. Kindla peale minek on valida täiesti pilvitu öö, kuid 

samas lisavad kuust mööda sõudvad üksikud pilveribad pildile müstikat, 

ilu ja unikaalsust. Võib öelda, et kui eesmärk on saada nö. teaduslik 

foto, tuleks valida selge ilm. Kui on aga soov pildistada kunstipärasem 

foto, võib valida vähese pilvisusega öö. Kindlasti tuleks vältida 

tuuliseid öid. Samuti ei sobi tugeva uduga ööd.

Loomad ja Linnud

 Parimad Sõbrad

 Noor Vares

 Kass nimega Miu

 Metshaned

 Nahkhiir

Tuvi